Korteriühistute funktsioneerimiseks on võimaldatud rakendada selliseid majapidamise manipulatsioone nagu maksete kogumine maja elanikelt hoone ülalpidamiseks kasutatavate teenuste eest maksmiseks ja remondifondi olemasoluks. Korteriühistul on võimalus olla kommunaalettevõtete (näiteks küte või veevarustus) ja korteriomanike vahendaja. Lisaks saavad korteriühistud riiklikke toetusi.
Ei tohiks unustada, et korteriühistu juhtimise üks olulisemaid faktoreid on suhtlemine sotsiaalsfääridega ning kohusetundlik asjaajamine. Pidades kinni sellest kahest normist kaovad enamus probleeme iseeneslikult.
Esimese osaga saab hakkama ka inimene, kellel puudub eriväljaõpe ja ettevalmistus, kuid teisega – milleks on kompetentne ja tulus asjaajamine, mille täitmisel on tarvis kinni pidada ka vastavatest seadustest, mis aga eeldab teatud teadmiste ja oskuste olemasolu. Teised raamatupidaja tööd puudutavad võimalused ja faktorid sõltuvad juba töötajast endast, kes antud ametikohta täidab.
Korteriühistu raamatupidamine sisaldab endas:
•Detailse arvete info esitamine;
•Ühingusiseste ettekirjutuste juhtimine;
•Arvete pidamine, sh deklaratsioonid;
•Kulude ja tulude arvestuse esitamine;
•Remondifondi kasutamise arvestamine;
•Aasta majandusaruande esitamine;
•Vastav abi raamatupidamises.
Iga korteriühistu, sõltumata eelarvest, arvestab raamatupidaja töötasuga. Ilmtingimata pole aga vajalik omada isiklikku raamatupidajat, kuna raamatupidaja teenust saab sisse osta ükskõik millisest raamatupidamisteenuseid osutavast ettevõttest. Loomulikult kui majas on suhteliselt vähe kortereid, on kasulikum leida raamatupidaja elanike hulgast. Teenuse sisseostmine läheb aga palju maksma.
