Suhteliselt hiljuti hakati arutama korteriühistu (lühidalt KÜ) juhtimisega seotud seadusi. Selles on kirjeldatud kõik nüansid ja seisukohad, mida peab korterinõukogu poolt valitud isik täitma. Samuti on versioon, kui KÜ juhi kohustused võtab üle professionaal ehk inimene, kes on omab sedasorti väljaõpet. Ent räägime kõigest järjekorras.

Praeguseks peavad kõik korterinõukogud olema nimetatud ühistuteks. Korteriühistut moodustavad kokkuvõttes kümned omandid ehk mitu trepikoda või isegi majad. Korteriühistut asub juhtima isik, kes on elanike poolt välja valitud.

KÜ juht peab lisaks hoovi, trepikoja ja trepimadede korrashoiule olema kursis kõikidest “korterite elu” tegemistest. Tema juurde võib soovi korral abi järgi pöörduda iga KÜ elanik. Mida aga teha juhul, kui ei leidu elanike seast sellist juhti või keegi ei taha lihtsalt sedasorti vastutusrikast kohta endale võtta. See juhtub kõige enam väiksematest korteriühistutes, kus on alla 10 korteriomandi või siis seetõttu, et KÜ juht ei saa oma töö eest eriti suurt tasu.

Sellisel juhul juhivad elanikud KÜ-d teatud kokkulepete alusel: finantsküsimused ja probleemid lahendatakse ühisel koosolekul.
‍
Ühistut saab esindada aga iga füüsiline isik, nii KÜ väliselt kui ka KÜ siseselt. Kui aga ükski KÜ elanik ei soovi tegeleda ühistu ning selle ühiskondlike tööülesannetega, siis pöörduvad elanikud firma poole, kes saadab omalt poolt töödejuhi. Sellisel juhul on kõik maja juhi kohustused töödejuhi kanda. Samuti on võimalik palgata töödejuhti ka nö abiks, isegi kui KÜ-l on juht. Sellel variandil on aga üks miinus: KÜ-d juhtiv firma võib küsida oma töö eest suurt tasu.

Näiteks kui firma tegeleb 4 maja juhtimisega, siis summa moodustab ligi 3000 eurot.